Kõiki "sõpru" ei kohta just kõige tihedamini, seda suurem on taaskohtumise rõõm.
Annavad tervituseks kätt....
Seeriast, mina ja Eiffeli torn vol. 1
Sellised asjad juhtuvad kui me kaks kokku saame või kui me samas teemas oleme ning fotokas pole koju jäänud. Ja seda viimast ei juhtu just tihti.
7 kommentaari:
need Rumeenia prussakad jätsid mulle kustumatu mulje. ja mida värki nad seal surnuaia müüridel jõlkusid? rets, Eiffeli tornist igastahes etem turistipilt.
Oojaa, terve too surnuaia jupp oli nagu üks stseen õudusfilmist.
Aga Sind nad verest välja ei löönud!
no, aga selle teise foto tegemine oli ikka üks suur eneseületus, sest iga hetk oleks võinud prussakas ikkagi terekäe vastu ulatada.
:))
Jah, sedan'd küll, aga Sa said ikkagi hästi hakkama.
ta-ta-ta-taa! mis ma praegu avastasin.
selle postitusega on täpselt aasta täis!
Nagunii panid tähele pealkirja - sõpradega :) ja nii ongi ju.
Tead.. kahju, et seda surnuaia juppi videosse ei saanud. See oleks täielik õõva-installatsioon olnud. Ja muidugi soundtrack oleks ekstra stiilipunkte toonud... Ma mäletan nii mõndagi südamest tulnud röögatust pildisessiooni ajal. Eneseületus oli täiega teema.
Postita kommentaar