Rongisõidud olid meie Rumeenia tripi ühed tipphetked. Ja omamoodi armsaid mälestusi tekitavad meis need inimesed, kellega me jaamades või kupeedes kohtusime.
Kõige esimesena tahaks meenutada seda nahktagis (tundus-et) kupeldajat, kes aitas meil Aradis kell 4 hommikul maha minna. Väljumisega läks kiireks, niiet pilti teha ei jõudnud ...
Timisoaras äratas meid x-files'i mees.
Teel pulmalinna sattusime ipodi'iga Nicu ja ilma rinnahoidjata Dana lähedale istuma. Kerlyl ja Katil vedas eriti hästi, sest nemad said otse nende vastu istuda. Võileiba ja küüslaaugu kuivikuid seekord ise ostma ei pidanud.
Aeg-ajalt kohtas ka sellised tüüpe.
Tagasiteel Timisoarasse hakkas Kerly juba perroonil sebima. Liinile jäi inglise keelt valdav vanaproua, kes rääkis oma tütrest ning jagas meile elulisi nõuandeid. Muuhulgas ka seda kust ja millist meest omale valida. Kuulasime suu lahti.
Ja muidugi ei puudunud reisu jooksul ka sebivad ja natuke närvi ajavad kaasreisijad. Nende puhul aitas magamine, aeg-ajalt vähemalt.
1 kommentaar:
Ooo üllatust, kui avasin blogi :))
Meeldiv-meeldiv.
Need rongisõidud olidki ühed meeldejäävamad asjad Rumeenias, inimesi parem ei mainigi.
Tekst oli Sul super, minu pulmas tantsimisest vaevatud sisikond tegi valu naeruvappes.
P.s. Aktiivus on päris laes. Jätkame sama vaimuga.
Postita kommentaar